Competition
2020
Vaestekvartal, mis korduvalt maani maha põles. Puruks pommitatud barokklinn, mis kunagi päris valmis ei saanud. Varemed, mis lükati ümber, et ruumi teha progressile, mis kiiresti ajale jalgu jäi. Need pole kummitused, vaid reaalsus. Kiht-kihi, ajastu-ajastu kaupa ootusi, tagajärgi ja paratamatust. Kuid hoonete ja tänavate kasutajad ei pruugi olla teadlikud neid ümbritseva ruumi ajaloost. See ajalugu ei ole enamuses nähtav, on vaid vaevalt aimatav, kuna seda on sajandite jooksul tahtlikult või tahtmatult hävitatud. Ehkki nähtamatu ajalugu annab vabaduse luua ja toimida tänaste ootuste järgi, sest meid ei kammitse minevikus kehtinud arusaamad ning võimalused, teeb minevik elu tihedamaks ja rikkamaks. Kui projitseerida ajalugu tänapäeva, võimaldab see paremini märgata käesolevat hetke ja võrdluse kaudu seda ka paremini väärtustada. Veelgi enam, mineviku tajumise kaudu kujundavad need projektsioonid meie tulevikku, võimaldades järeltulijatel omakorda meie looduga suhestuda.
Hariduse tänava avamine, kvartali katuselõiked, haljasalal markeeritud vanade hoonete piirid toovad ruumiliste ja ajaliste perspektiivide avamise abil nähtavale Narva stratigraafia. Vana-Narva mõõtkavas lahendatud, inim-mõõtmeline projektsioon väikesest ja põnevate sisehoovidega blockbau-tüüpi rootsiaegsest kvartalist, mida kunagi ei ehitatud, tekib koostöös olemasoleva koolimajaga, mis on omakorda 1960ndate projektsioon funktsionalismist. Nii pakub Narva selle tervikliku kvartalilahenduse kaudu ajaloole toetuvat, kaasaegset ja avatud kontseptsiooni vanalinna edasiseks tõlgendamiseks.
